Sündmused

 

 MTÜ Veskivaramu juhatuse laiendatud kevadkoosolek 2017.

 Aeg: 25.03.2017 ; Koht: Pühajärve; Päevakord: 1) Veskikonverents Tääksis, 2) Avatud veskite päev 2017, 3) Raamat "Viljandimaa veskite taaskasutamine", 4) Veskivaramu suvepäevad 2017, 5) Muud küsimused

 

 

 

 

 

 

 

Tervitus 2016 aastaks

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼           ☼  

 

 

MTÜ Veskivaramu 2015 suveseminar, veskivaramulaste ja veskihuviliste  kokkutulek

ning MTÜ Eesti Veskivaramu üldkoosolek

 

toimub 31.juuli  - 1.august (2015. a)

täpsem info siit

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼           ☼     

 

 

 

 

 

Eesti Veeühing ja MTÜ Eesti Veskivaramu korraldavad

 

  VESKISEMINARI 2014: Kas riik laseb hävineda Eesti vesiveskitel

(Tarvastu Linnaveski näitel)

 

 

 18. septembril 2014 Mustlas Tarvastu käsitöökojas

 10.30 Saabumine, registreerimine

 

 

 

 ETTEKANDED

 11.00 Avamine

 

 

 11.10 „Tarvastu ordulinnus kui terviklik muinsuskaitsemälestis koos vesiveski, paisjärve, pargi ja kabeliga”

 Alar Karu,  Tarvastu vallavalitsus

 

 

 11.30 „Võimalused ja takistused vesiveskite taaskasutamisel”

 Arvo Järvet,  Eesti Veeühing

 

 

12.00 „Ajaloolised veskid kui väärtuslik kultuuripärand, säilitamise ja kasutamise võimalused kaasajal”

 Jaan Vali,  Muinsuskaitseamet

 

 

12.30 „Vee erikasutusloa taotluse menetlus”

 Elina Leiner,  Keskkonnaamet

 

 

 Vaheaeg

  13.30 ARUTELU

 

 

 Osavõtjate registreerimine: linnaveski@hot.ee,  tel 52 04 178 (Kalev Pehme)




 ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼           ☼          ☼



Ootame uuelt aastalt ohtralt vett meie veskitele ja tuult tiibadesse !

 

 

 


 

 

 
 ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼           ☼          ☼

 

 

 

 

MTÜ Veskivaramu 10. aastapäeva tähistamine... (lisatud 03.09.2013) 

 

... toimub 20. septembril 2013 Hellenurme veskiveskis Valgamaal

 


Päevakavas:  

 

kl 12.30 Tervitussöök ja -jook.

 

kl 13.00 Konverents  MTÜ Eesti Veskivaramu 10 aastat.

Teemaks "Veskid, pärandkultuur ja päriskultuur" 

ehk  "veskikoan koti otsan kuules kikke!

 

kl 17.00 Ekskursioon töötavas vesiveskis


kl 18.00 Pidu õhtusöögi, veskijutu, tantsu ja lauluga Leivakojas.

 

Päevale annab tuult tiibadesse Contra

 
Asukoht: MTÜ Hellenurme Veskimuuseum www.veskimuuseum.ee   


 

Palume kindlasti oma osavõtust eelnevalt teada anda

hiljemalt 16. septembriks  siin, registreerimislehe kaudu 

 

või e-kirjaga: info[at]veskivaramu.ee

 

Lähim majutus: 

Lutsu Turismitalu www.lutsu.ee

Tartumaa Tervisespordikeskus www.tervisespordikeskus.ee

 

 


 ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼           ☼          ☼

 

☼ 21. septembril kl 12.00-16.00 on veskite uksed valla üle  Eesti.

 

Võimalus näha veskit või veskikohta, kuulda veskilugu, tutvuda veskiomanikega. 
Ehk pakutakse isegi kohvi-kooki. Tasus lepite ise kokku.

Kasutage võimalust ja käige sel sügisel veskil!

 

Avatud veskite loetelu ja asukohad leiate  siit kaardilingilt

Lisainfot saab küsida: info[at]veskivaramu.ee 

 

 

 

 

 

 

 

 

  ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼

 

 

 

 

 

 


Suvine kokkutulek Palmses.  (lisatud 23.07.2013)

 

MTÜ Veskivaramu 2013 suvine kokkutulek ja üldkoosolek toimub 3.-4. augustil Palmse lähistel Muike karjamõisas.

2013 veskireisi planeeritavad objektid on näha siin google-kaardil

Registreeruda saab siin tabelis

 

 

 

 

 

 

 ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼

 

 

 

X aastapäeva ürituste planeerimine. (lisatud 16.03.2013)

 


MTÜ Eesti Veskivaramu juubelikonverents ja pidu toimub Kurgjal 20. sept 2013 . 

Kellaaja anname teada hiljem, see on kas 13.00 või 14.00.  

Kuna konverentsile on plaan kutsuda ka mitmete ametkondade esindajaid külalisteks ja ettekandjateks, on reedene päev  - tööpäev, neile selleks tõenäoliselt sobivam.

Koosolekul panime paika juubeliürituse raamid ja toimkonnad valdkonniti.

Ootame liikmetelt aktiivset vastukaja, kes on nõus juubeliürituste ettevalmistustöös aktiivselt või ka vähemaktiivselt osalema.

Palun andke teada info@veskivaramu.ee 

 

 

 

 

 

 

 ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼


 


ANTO  JUSKE - lahkunud igavesti  (lisatud 09.01.2013)

 

 

 

8. jaanuari hilisõhtul, peale järsku ja lühidat haigust lahkus meie hulgast igaveseks

ANTO JUSKE - Veskivaramu  ideeline ellukutsuja, au- ja asutaja-liige.

 

 

Hüvastijätt ja ärasaatmine Igavikuteele reedel, 11.jaanuaril, kell 16.00, Tallinnas Pärnamäel.

 

 

 

 


        In Memoriam: Anto Juske 

        

 

         

 

 

 

 

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼

 

 

 In Memoriam: Harald-Adam VELNER  (lisatud 01.01.2013)

 

In Memoriam

Anname teada kurvast sündmusest:

 

Jõulude ajal lahkus igaviku teele 90nda eluaasta alguses olnud professor, tehnikadoktor,

Euroopas ja endises NL-s laialt tuntud veekaitseteadlane ja veeinsener Harald-Adam Velner.

Harald oli oma isa, August Vellneri elutöö jätkaja hüdroloogia ja veemajanduse alal.

Tema elust ja tegevusest oleks palju kirjutada ning edasi anda.


Veskivaramulastele oli ta tugev toetaja, kes oli huvitatud veskipärandi säilimisest

ja veejõu kasutamisest ka tänapäeva Eestis.         

Viimati oli meil temaga kohtumine üle-eelmise aasta suveseminari alguses Kösti veskis, Viljandis.

Tema isa, A. Vellneri kodukandi radadelt Arula külast on huvitavat materjali kogunud Lutsu veski perenaine Eike.


Hüvastijätt Harald Velneriga toimus Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.

Tema põrm sängitatakse maamulda suvel Paistu kalmistul Viljandimaal.                                    Foto E.Riig; ajaleht Sakala

 

 

    IN MEMORIAM

HARALD-ADAM VELNER

15. detsember 1923 – 25. detsember 2012

 

 

 

25. detsembril, kümmekond päeva pärast 90. eluaasta algust,

lahkus Igavikuteele Eesti veemajanduse grand old man Harald Velner.

Ta oli rohkem kui 60 aastat seotud Tallinna Tehnikaülikooliga,                           Harald Velner Paistus Muri talu uksel.                                   

sellest pikemat aega professorina, kateedri ja veekaitse labori juhatajana,          Paistus veetis ta koos abikaasa Lainega viimased rohkem kui 15 aasta suved

aga ka ehitusteaduskonna prodekaanina.

 

    Ta sündis 1923. aastal veeinseneri ja hüdroloogi, eesti hüdroloogiateaduse rajaja August Velneri peres. Oma elutööga oli H. Velner isa poolt alustatu jätkaja, peamiselt veemajanduse arendajana, aga ka veeinsenerina ja hüdroloogina. Ülikooliõpinguid alustas ta Tartus 1942 õigusteaduskonnas, kuid lisaks juridicale huvitasid teda matemaatika, geograafia ja klimatoloogia. Õpingud jätkusid Tallinnas ja 1951. aastal lõpetas ta TPI hüdrotehnika erialal. Seejärel aspirantuur Leningradi polütehnilises instituudis, kus kaitses väitekirja hüdroturbiinide alal. Taas Eestis olles tegeles algul hüdroloogiaga (muuseas oli seotud Tooma soohüdroloogiajaama vaatlusvõrgu rajamisega), kuid alates 1950-ndate teisest poolest keskendusid uuringud veekaitsele. 1968. aastal kaitses ta Leningradis tehnikadoktori väitekirja teemal «Veekogude kompleksne kasutamine ja kaitse». Doktoritöö võttis kokku 1961. aastal alanud Eesti veemajanduse generaalskeemi koostamise uurimistööd, mida tehti Velneri loodud TPI veekaitselaboris. Sellest kujunes veekaitse uurimiskeskus Eestis, mis oli tollases Nõukogude Liidus teada-tuntud kõigile neile, kes veekaitsega kokku puutusid. Tema teeneks oli erineva eriala asjatundjate koondamine ühise eesmärgi nimel. Lisaks ehitus- ja veeinseneridele osalesid tema koordineeritud uurimistöös hüdroloogid, bioloogid ja hügienistid Tartust ja mujalt. Tollane generaalskeem oli analoogne praeguste veemajanduskavadega, mida koostatakse valglapõhiselt Euroopa Liidu vee raamdirektiivi järgi. Tema juhendatud siseveekogude uuringud olid teada-tuntud mitte ainult tolleaegses Nõukogude Liidus, vaid ka mujal Euroopas. H. Velner oli jõgede bioloogilise isepuhastusvõime ja veekvaliteedi kujunemise teooria edasiarendaja. Kahel korral sai ta koos kolleegidega Nõukogude Eesti teaduspreemia, mis oli tol ajal suur tunnustus.


     H. Velneri suurepärased erialateadmised, võõrkeelte oskus (ta valdas vabalt kuute keelt) ja diplomaadioskused aitasid 1960. aastatel alustada Eesti-Soome veeteadlaste ja praktikute koostööd, mis päädis Soome lahe rahvusvahelise veekaitse korraldusega. 1984. aastal valiti ta neljaks aastaks Läänemere kaitsega tegeleva Helsingi komisjoni (HELCOM) peasekretäriks ning aastail 1990-1992 oli ta HELCOM-i esimees. Velnerit on mitu korda rahvusvaheliselt tunnustatud Läänemere ja selle vesikonna veekogude kaitse korralduse eest. Ta on pälvinud Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.1988. aastal; nõukogude ajal sai ta 1975. aastal Tööpunalipu ordeni. Kui taastati Eesti Inseneride liit, valiti Harald Velner selle presidendiks, millisel kohal oli kuus aastat. Ka see oli tal isa elutööga seotud tegevuse jätkamine – August Vellner oli Inseneride liidu asutajaid ja selle eesotsas kuni 1940. aastani, kui nõukogude võim taolised ühendused käsu korras sulges.
   

    Ka pensionipõlves oli Harald aktiivne veemajanduse arendamisele kaasaaitaja nii Eesti Veeühingu, mille auliige ta oli, kui ka Eesti Veskivaramu ja muidugi oma koduülikooli TTÜ keskkonnatehnika instituudi tegemiste kaudu. 1990ndate kespaigas oli ta üks AS Eesti Veejõud asutajaid, et taas tegeleda meie jõgede hüdroenergia kasutamisega elektri tootmisel.

See oli tagasipöördumine noorpõlve teadusuuringutega (hüdroturbiinid!) seotud teema juurde. Tänu Soome kolleegide rahalisele toele, ilmusid tema toimetatuna trükist raamatud, mis käsitlesid veekaitse ajalugu Eestis, kalapääsusid, vesiveskeid jm. Harald oli Veskivaramu tegevuse innukas toetaja, kes muretses paisulõhkujate mentaliteedi ohtlike ilmingute pärast Eesti ühiskonnas.   

   

    Oma abikaasa Laine kodutalu uksed Paistu kiriku all mäe jalamil, lähedal Põrguorule ja Loodi looduspargile, olid alati valla neile, kes huvitusid Eestimaa vetest ja nende mõistlikust kasutamisest ning mõtestatud veekaitsest.
   

     Teeneka veeteadlasega ja rahvusvaheliselt tuntud veemajanduse korraldajaga jätsime hüvasti reedel, 4. jaanuaril TTÜ peahoones. Tema põrm sängitatakse suvel Paistu kalmistule abikaasa kõrvale, kes lahkus teispoolsusesse paar nädalat enne Haraldi teeleminekut. Kõik see juhtus nende ühise elutee 70. aasta hakul. Kavas olnud uued ettevõtmised Eesti veemajanduse ja hüdroloogia ajaloo jäädvustamisel toimuvad Haraldil teiselpool vikerkaareväravaird.

 

      Arvo Järvet

 

 

 

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼

 

 

 

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu   (lisatud 18.12.2012)


Keskkonnaministeerium saatis Veskivaramule arvamuse avaldamiseks Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirja.
Tegemist on valdavalt paisutamisega seotud teemaga. Kui algusosast nähtub, et olukord muutub veidi lihtsamaks (paisutuskõrgusega alla 1 m pole veeluba vaja), siis tagapool keeratakse kruvisid hoopis rohkem kinni. Eriti ohtlik on
seadusesäte, et Keskkonnaamet võib nõuda kalapääsu rajamist mistahes paisule, sh sellisele, kus veeluba pole vaja ehk paisutuskõrgus on alla 1 m.
Uue sõnastuse kohaselt muutub vee erikasutusluba üldjuhul tähtajatuks, erinevalt praegu kehtiva seaduse kohaselt antavast kuni viie aastasest loast". Aga samas on seaduse seletuskirjas öeldud, et "Enne käesoleva seaduse jõustumist antud vee erikasutusload kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni". Mis nüüd puudutab Veeseaduse paragrahv 17 muutmist, siis "Lõikes 7 sätestatakse paisu omaniku või valdaja kohustused. Punkti 2 kohaselt peab paisu omanik või valdaja tagama veekogu paisutamisel kalastiku kaitse, sealhulgas tagama Keskkonnaameti nõudmisel ka kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu veekogudel, mis ei ole võetud lõheliste veekogude kinnitatud nimekirja"
"Tegemist on isikutele (paisuomanikele) pandavate kohustustega tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allapool. Ökoloogiline miinimum-vooluhulk on vooluhulk veekogus, mis tagab ökosüsteemi toimimise".

 

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼ 


 

Informatsioon Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" IV avatud taotlusvooru ja infopäevade kohta. (lisatud 10.12.2012)
 

 

1) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on välja kuulutanud veekogude seisundi parandamise projektide rahastamiseks IV avatud taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg KIK-ile on 28. jaanuar 2013 (vt http://www.kik.ee/et/uudised/kik-jatkab-vooluveekogude-seisundi-parandamise-toetamist).
 
2) Järgmisel nädalal toimuvad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" infopäevad taotluse koostajatele, konsultantidele jt veekogude tervendamisest huvitatud osapooltele. Tallinna infopäev toimub 10.12.2012 algusega kell 13.00 Keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7a). Tartu teabepäev toimub 11.12.2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) algusega kell 12.00.
 
Infopäevadel räägime sellest, kuidas koostada edukat taotlust ning missugused muudatused jõustusid hiljuti keskkonnaministri määruses nr 24 "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral". Muudatused on nähtavad Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/akt/123112012002
 
Juhul kui Teil on täiendavaid küsimusi infopäevade või keskkonnaministri 05.07.2010 määruses nr 24 "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral" sätestatud rahastamise tingimuste kohta soovitame pöörduda SA KIK projektikoordinaatori Ööle Jansoni (tel 627 4191; e-mail: oole.janson@kik.ee) või Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo poole (kontaktisik Peep Siim, tel 6262890; e-mail: peep.siim@envir.ee).
 
Lugupidamisega,
 Peep Siim
Keskkonnaministeerium
Veeosakonna projektide büroo nõunik kt
626 2890

 

☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼         ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼          ☼ 

 

 

 

 

Kulina talveseminar

10.-11. veebruaril toimus  Veskivaramu IV talveseminar Kulina veskis.

Mõned pildid veskist ja osavõtjatest: galerii

Toimumiskoht: link.kaart.postimees

Registreerumistabel: tabel.google

Ööbimine: www.aartika.ee

 

 

Kakulaane suvine kokkutulek

28.-29. juulilil toimus  Veskivaramu XIII kokkutulek Kakulaanes, Väike-Emajõe kaldal Sangaste veskite lähedal.

Eelnevad mõtted suvise kokkutuleku organiseerimisest 

Toimumiskoht:  link.kaart.postimees

Ööbimine:  www.kakulaane.eu

Osavõtjate tabel: registreerunud osavõtjad

Veskivaramu kokkutuleku ajakava

Seekordne veskireis  kandis koondnimetust "Valgamaa veskitee ümber Väike-Emajõe"     

Võimalike külastatavate objektide loetelu ja asukohad leiad sellelt kaardilt

Üks võimalikest marsruutidest koos umbkaudse ajakavaga on näha siin lingil

Läänesuunalt tulijad võivad tulles tutvuda näiteks "Õhne Veskiteega"

 

Mõned pildid Valgamaa veskireisilt on näha siitkaudu