Veskitee

Aita täeindada veskite ja tuulikute andmebaasi!

Eesmärk

Veskitee on peamiselt MTÜ Veskivaramu ja vabatahtlike poolt läbiviidav ning PRIA (LEADERi) kaasabil loodud projekt, mis tutvustab Eesti huviväärseid veskeid ja veskikohti maakondade kaupa ning püüab neid eksponeerida laiemale üldsusele.

Lisaks sellele, et pakutakse välja konkreetseid veskeid tutvustavaid reisi- ja matkamarsruute, antakse ka laiem ülevaade kogu piirkonna veskite ajaloost ja paiknemisest. Võimaluse korral on lisatud ka iga veski kohta lühitutvustus ning pildi- ja kaardimaterjal.

Esmases etapis on loodud eelkõige üldised regionaalsed või maakondlikud kaardid veskite ja veskikohtade paiknemisest ning mõnede võimalike veskikülastus-marsruutide tutvustused. Kuna vesiveskid on paiknenud läbi ajaloo eelkõige jõgedel, ojadel, kraavidel ja allikatel, siis maakondlik jaotus on pigem tinglik - jõgikonna veskeid käsitletakse selle maakonna nimistus, kus paikneb jõe tuumik-valgala. Tuulikute asukohad on kirjeldatud tänapäevase haldusjaotuse alusel.

.

Teekonnad

Eestis - agraarmaana - on veskeid ehitatud peamiselt vilja jahvatamiseks. Veskite paiknemine (tihedus) on sõltunud eelkõige inimasustuse tihedusest ja piisava põllu- või metsamaa (saeveskite jaoks) olemasolust. Sobiv reljeef ja veerohkus olid väikeste altvoolu-vesirataste ajastul küll abiks, kuid olulisemaks said need faktorid veskikohtade rajamisel alates 19.saj keskpaigast, mil veejõudu hakati kasutama laialdasemalt maapiirkondades tööstusliku tootmise jõuallikana. Kuna algselt olid veskid rajatud eelkõige mõisate poolt nende majanduskomplekside osana, siis kordab (vesi)veskite paiknemismuster enam-vähen mõisasüdamete asukohapilti üldisemalt.

Valgamaa veskiteed

Valgamaa veskiteed ehk Valga Maakonna Vesiveskid tutvustab peamiselt Valgamaa piires või selle lähikonnas olevaid veskeid. Tutvustatakse nende tänapäevast seisundit ja pakutakse välja mõningad teekonnad, mis annavad võimaluse tutvuda nendega ehedas looduses ja ausas reaalsuses. Nende ülesleidmist hõlbustavad lisatud kaardimaterjal ja fotod. Lisaks sellele, et pakutakse välja konkreetseid veskeid tutvustavaid reisi- ja matkamarsruute, antakse ka laiem ülevaade kogu piirkonna veskite ajaloost ja paiknemisest.

Kui vaadata ajalooarhiivis leiduvatele mõisate kaardile ja Valgamaa veskite paiknemiskaardile võib näha, et nii mõisad kui ka veskid on koondunud Helme-Tõrva, Hellenurme-Otepää ja Sangaste-Antsla piirkonda.

Valga Maakonna Vesiveskid - kaart , mis tutvustab peamiselt Valgamaa piires või selle lähikonnas olevaid veskeid

Kasutatud tingmärkide seletusi vaata allpool >

Veskitee ida-lääs

Veskitee-marsruut ida-lääs ehk Alalt Antslasse on koostatud nii, et Viljandist Võrru (või vastupidi) sõitu pisut huvitavamaks teha, samas aga suurema jao teekonnast korralikul kiirel põhimaanteel mööda saata. Teekonnale jäävate veskiobjektide loetelu on järgmine:

• Ala veski (Õhne jõgi)
• Taagepera veski (Õhne jõgi)
• Helme veski-sepikoda
• Tikste veski (Pokardi oja)
• Tõrva Tultsi veski (Õhne jõgi)
• Roobe veski (Jõku jõgi)
• Kalme veski (Jõku jõgi) + forellikasvatus
• Soontaga veski (Soontaga oja)
• Tursti väikeveski (Vaardi oja)
• Kuigatsi tuulik (Puka vald)
• Kuigatsi juustu-veski (Kuigatsi oja)
• Sangaste Mäeveski (V-Emajõgi)
• Vana-Antsla pruulikoda (Jõgarti oja)
• Nässmetsa veski (Lambahanna oja)
• Vastsekivi veski (Kobela oja)

Veskitee põhi-lõuna

Veskitee-marsruut põhi-lõuna ehk Hellenurmest Valka on koostatud neile, kes sooviksid tutvuda Valgamaa veskitega olles liikumas üldsuunal lõunast põhja (või vastupidi), muutes oma tavapärast marsruuti pisut huvitavamaks, samas aga suurema jao teekonnast korralikul kiirel põhimaanteel mööda saata. Teekonnale jäävate veskiobjektide loetelu on järgmine:

• Hellenurme veski-muuseum (Elva jõgi)
• Palu veski (Palu oja)
• Paluveski (Palu jõgi)
• Arula mõisa veski (Arula oja)
• Lutsu veski (Arula oja) + majutus
• Voki veski (Voki oja)
• Märdi veski (v-Emajõgi)
• Restu veski (Väike-Emajõgi)
• Sangaste Mäeveski (V-Emajõgi)
• Sangaste Alaveski (V-Emajõgi)
• Laatre veski (Laatre jõgi)
• Sooru veski (Piirioja)
• Jaanikese veski (Veskioja)
• Ramsi veski (Pedeli jõgi)
• Zagezers (Aliesi) (Pedeli jõgi)

Veskitee mööda Väike-Emajõge

Veskitee-marsruut mööda Väike-Emajõge võiks huvi pakkuda eelkõige süsta- ja kanuu- ning kummipaadimatkajaile. Samas on võimalik läbida marsruut maismaal, kasutades Otepää-Sangaste-Laatre-Sooru trassil põhiliselt kõvakattega teid, Uniküla-Soontaga-Pikassilla trassil aga kunagist (1925-1940) I klassi kruusateed. Teekonnale jäävate veskiobjektide loetelu on järgmine:

• Raudsepa veski (V-Emajõgi)
• Märdi veski (v-Emajõgi)
• Tissi veski (V-Emajõgi)
• Restu veski (Visela jõgi)
• Sangaste Mäeveski (V-Emajõgi)
• Sangaste Alaveski (V-Emajõgi)
• Sooru veski (Piirioja)
• Makkemöldre veski (Uulitse oja)
• Alamõisa veski (Alamõisa oja)
• Soontaga mõisaveski (Soontaga oja)
• Soontaga saeveski (Soontaga oja)

Veskitee mööda Õhne jõge

Veskitee-marsruut mööda Õhne jõge võiks huvi pakkuda eelkõige süsta- ja kanuu- ning kummipaadimatkajaile. Kuid täiesti võimalik on läbida marsruut tavalise sõiduautoga, kui kruusateed pole Teile probleemiks - suures ulatuses kulgeb maantee jõe läheduses. Teekonnale jäävate veskiobjektide loetelu on järgmine:

• Ala veski (Õhne jõgi)
• Taagepera veski (Õhne jõgi)
• Holdre Ihna veski (Saksaniidu oja)
• Holdre Vahtseveski (Õhne jõgi)
• Holdre mõisa veski (Õhne jõgi)
• Oomuli veski (Õhne jõgi)
• Koorküla saeveski (Õhne jõgi)
• Kaubi veski (Õhne jõgi)
• Matsi veski (Õhne jõgi)
• Tõrva Tultsi veski (Õhne jõgi)
• Tõrva Tikste veski (Pokardi oja)
• Helme kirikumõisa veski (Pokardi oja)
• Leebiku villaveski (Õhne jõgi)
• Vooru veski (Vooru oja)
• Roti veski (Veneküla oja)

Viljandimaa veskiteed

Viljandi veskiteed ehk Rohelise Jõemaa Veskitee keskendub põhiliselt Viljandimaa ja osaliselt ka Pärnu ja Järvamaa valdades paiknevatele veskitele või ka teistele pärandkultuuri ja tehnikapärandi objektidele, mis vääriksid inimeste huvi ja tähelepanu ning mille erakordsus või uus vaatenurk tooks piirkonda huvilisi, matkajaid ja turiste üle kogu maa.

Veskipiirkondade kaardid

• Viljandimaa Google StreetView-ga vaadeldavad veskikohad
• Rohelise Jõemaa veskite ja veskikohtade kaart Google-Maps kaardil
• Hüdroelektrijaamade kaart
• Viljandi maakonna veskite ja endiste veskikohtade asukohad GoogleMaps kaardirakendusel
• Valga Maakonna Vesiveskid - kaart , mis tutvustab peamiselt Valgamaa piires või selle lähikonnas olevaid veskeid

Avatud veskite päevadest osavõtjad

• Avatud veskite kaart 2015

Veskireiside kaardid

• Veskireis 2013

Google StreetView kasutamise juhend

Google StreetView rakenduse abil virtuaalselt „külastatavate“ veskikohtade kaardid leiate lingilt.

Lingi kaudu avanenud kaardirakenduse vasakul servas olevast tulp-loetelust saate valida Teid huvitava veski selle nimele klikkides.

Pärast seda ilmub paremal kaardipinnale infotabloo veski nimega ja märkustega (kui selle veski kohta on midagi juba lisatud).

Nüüd peate hiire rullikut kasutades suurendama kaardivaadet niipalju, et soovitud objekti tähistav tilgakujuline veskitunnus eralduks piisavalt kõrvalolijaist – vasakul allnurgas oleva mastaabimääraja mõõtkava peaks olema vahemikus 500 m – 20 m.

Seejärel liikuge hiirekursoriga kaardipinna vasakus ülaservas olevale kerimisribale.

Kerimisriba ülemises, pluss(+)otsas asuv oranz „vaatleja mehike“ tuleb lohistada veski-tingmärgi lähistele, soovitavalt markeeritud tee peale.

Nüüd, sõltuvalt Teie kasutuses oleva arvuti ja interneti kiirusest olenevalt tuleb oodata, kuni kuvatakse märgistatud koha panoraamvaade.

Reeglina paigutatakse Teid „maastikule“ näoga põhja. Vaatesuunda saate muuta ülal vasaknurgas oleva ringnuppude vasak- ja paremnoolega, vaatekõrgust aga üla- ja alanooltega.

Mööda teed edasi ja tagasi liikuda (ja seeläbi sobivamat vaatekohta valida) saab pildile tekkivate valgetele nooltele klikkides.

All paremas nurgas on navigatsiooni abiaken, mis näitab teie asukohta kaardil ja Teie vaatesuunda.

Ülanurga nooleke suurendab kaardiosa pooleni vaatepinnast, alanurga nooleke eemaldab kaardiosa üldse.

Kui olete pilt+kaart poolvaates pildivaatest välja kukkunud, siis saab pildivaatesse tagasi kui zuumida kaardivaadet võimalikult suuremaks (mastaap 10 m ja vähem).

Rakenduse paremal ülanurgas olev "nelinurk" kuvab üle-ekraani foto ja "rist" suleb panoraampildi ja viib Teid tagasi kaardivaatesse.

Pildivaatest kaardivaatesse tagasi saab ka ülal vasaknurgas oleva ringnuppude all oleva miinus(-)märgile klikkides.

Kui olete pildivaates ja valite vasakult tulp-loetelust järgmise veski, siis vahepeal kaardivaadet ei kuvata, vaid laetakse alla valitud järgmise veski panoraampilt.

Tingmärgid

Tingmärkide seletusi

Veskihoone on säilinud (või ümber ehitatud) ja ka paisjärv on säilinud koos paisutusega

Veskihoone on säilinud, kuid paisjärve pole säilinud

Veskihoone pole säilinud, aga pais ja paisjärv on säilinud

Veskihoone ja pais on hävinud, kuid veskivaremed on looduses hästi

Veskihoone koht pole leitav, kuid paisu asukoht (varemed) on looduses hästi leitavad

Oletatav või arvatav veskikoht, vähese asukohainfoga veskipaik

Huvitavaid avastusi veskirikkal Eestimaal !

---

Hellenurme küla, Elva vald, 67514 Tartu maakond

Varasem veebileht: http: www veskivaramu ee

Arveldusarve SEB: EE571010220036503011

Facebook-leht: fb.com/veskivaramu

e-maili: info[ät]veskivaramu.ee

Mob: (+372) 520 5142

Reg.nr: 80194797

Tel: 767 9809

< TAGASI AVALEHELE VESKIVARAMU